Kodutöö 30.11
Pildi suurus
Rastergraafika pildi suurust saab vaadelda mitut moodi.
• Suurus pikselite arvuna (näiteks 1600X1200). Suuruse meile harjumuspärasemates mõõtühikutes — sentimeetrites saame pikselite arvu jagamisel punktitihedusega ja siis veel 2,54-ga korrutamisel (tolli ja sentimeetri suhe, näiteks pilt mõõtmetega1600X1200 pikselit ja punktitihedusega 200 dpi on paberile prindituna 8X6 tolli ehk 20,32X15,24 cm).
stroke-width: 0px; «> Digifotograafias väljendatakse pildi suurust megapikselites (näiteks: 3MPx, 7.1 Mpx, 12 Mpx jne). Megapiksel on miljon pikslit ehk näiteks 1000X1000 pikslit.
Rastergraafika
Rastergraafikas (inglise keeles raster graphics või vahel ka pixel graphics) koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest (pixel – picture element), milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Rastergraafikat kasutatakse digiteeritud fotode ja realistlike joonistuste puhul kuna saab kasutada väga sujuvaid värviüleminekuid ning objektidel ei pea olema selged piirjooned. Rastergraafika failid on tavaliselt suure mahuga, mis seab nende töötlemisel arvutile mõningaid nõudeid (palju operatiivmälu, suur kõvaketas, hea graafikakaart ja kvaliteetne monitor). Rastergraafika piltidel on mitu olulist parameetrit.
22.12
Pikk säriaeg
Pika säriaja jooksul suudab liikuv objekt läbida pikema tee ja pildile jääb udune kujutis.
Pika säriaja puhul tuleb kasutada statiivi ja võimalusel distantspäästikut. Statiivi kasutamise puhul tuleks värinastabilisaator väljalülitada, sest stabiilses olekus võib värinastabilisaatori mootor hoopis värinaid tekitada. Statiivi puudumisel võib kaamera asetada mingile pinnasele.
Kuigi pikk säriaeg tekitab udusust, siis kasutatakse seda usinasti ära. Näiteks selle asemel, et valida kaamera automaat säri, vali ise säriks 0,5 sekundit ja saame hoopis huvitamama tulemuse.
Huvitav väljakutse on pildistada näiteks ilutulestikku või möödasõitvaid autosid.
Öine aeg pildistamiseks on omaette seiklus ja vajab katsetamist. Siin mõned soovituslikud säriajad ja avaarvud.
- valgustatud hooned – 1/4 sek f/4
- ilutulestik – kuni 1min f11 (talvisel ajal arvesta külmaga)
- välk – kuni 2min f/11
- kuu – 1/250 f/16
- autotulede jutid – kuni 20sek f/22
- täiskuuga maastik – 4min f/11
- linnavaade – kuni 8sek f/11
Selles nimekirjas on üks näiteks välgu pildistamiseks soovitatud kuni 2min säriaega. Rohkem kui 30sek säriaja puhul tuleb üle minna manuaalsele pildistamisreziimile M. Sellisel juhul saad säriaega keerata lõpuni, kuni tuleb ette kiri Bulb. Sellisel juhul püsib katik avatuna niikaua, kuni hoiad päästikut all.
Lisavälk
Kõik kaamerad omavad ülapaneelil kaamerale omast välklambi kinnituspesa. See võimaldab fotograafil osta tunduvalt võimsam välklamp. Eraldiseisva välgu eeliseks lisaks võimsusele on selle suunatavus. Seepärast veendu, et välklambi pead saad keerata. Sedaviisi saad välgu suunata pildistatavani mööda lage, seina või reflektori. See kaotab ära liigsed varjud ning pildile tekib sügavus.
Lisavälgud tulevad erinevate parameetrite ja võimalustega.
Filtrid
Valguse kontrollimiseks on fotograafid väljamõelnud filtrid mida saab kinnitada objektiivide ette. Esmapilgul saab filtreid liigitada välimuse järgi – ümmargused ja kandilised. Natuke imelik liigitus võibolla, aga ümmargused filtrid sobivad täpselt objektiivi ette. Siinakohal on oluline jälgida, mis on objektiivi läbimõõt ning kas on varustatud keermega.
